Nädalake obsessiiv-kompulsiivsete ja skisofreenikutega / Penang, Malaisia

Tiksusime nädalakese Malaisias Penangil enne Filipiinidele minekut, kuhu lendasime otseloomulikult Kuala Lumpurist – metropolist, kuhu odavate (transiit)lendude tõttu Aasias ringi trippides olen sattunud kõige enam. Mingi kuus-seitse korda vist.

img_5072

DCIM100GOPROGOPR0809.JPG
Georgetownil hakkab Päike loojuma ja hullud hakkavad ennast vaikselt liigutama.

Penangi saare pealinn Georgetown on Malaisia suuruselt teine linn, kus on riigi suurim hiinlaste kogukond. Etniline koosseis Malaisias on muidu jämedas joones järgmine – kolmandik malaisid, kolmandik hiinlasi ja kolmandik hindusid. Georgetown meenutab suuresti Luang Prabangi, aga majad pole nii kenasti välja peetud ning on rohkem räämas. Erinevad värvi- ja krohvikihid, mis majadel kangastuvad, lisavad ägedat karakterit ja ööelu on kordades rikkalikum. Kirsiks tordil fantastiline Malaisia toit nii Little Indias, kus proovisin esimest korda imemaitsvat lamba pead, kui ka hiinalinnas ning kõikjal mujal. Seadsime end seal multikultuurses koloniaalarhitektuurist pakatavas UNESCO linnas kenasti sisse ühes hullumajas – põhilisel peotänaval ehk Love Lane’il. Vanalinna kõige odavamas hotellis.

img_5104

img_5126
Tänavakunstist Georgetownis puudust ei tule.

img_5128

img_5146

img_5143

img_5147
They see me rollin, they hatin

Inimesed ja nende lood on eeskätt need, mis teevad ühest reisist väärt elamuse. Ja erakordsemad satuvad tihtipeale just odavamatesse majutusasutustesse, kus liiguvad nii paberitega kui paberiteta napakad. Tipp-meelelahutusasutuse nimeks on Pin Seng hotell. Ka ruumilahenduses oli seal meie jaoks miskit uut – privaatne vannituba koos dušiga, aga ilma vetsupotita, mis on hoovis ühispasandatav.

GOPR0850.JPG
Parim meelelahutus kõigest 10 dollarit öö eest.
GOPR0847.JPG
Hullumaja hoovihängla

Üks külaline, Kanada kodanik mister M, on seal elanud juba üheksa aastat! Mees, kes teab viisajooksudest ja migratsiooniametiga mängimisest kõike. Obsessiiv-kompulsiivsete häiretega keskeas mees läheb igal hommikul esimese asjana kalendri juurde ja vahetab kuupäeva. Toidab puurilinde ja räägib nendega veidi juttu. Tööd mees ei tee. Tema varanduse suurusest ei tea keegi midagi, aga üüri maksab alati päeva pealt korrektselt ära. Lisaks on ta leidnud endale hiinlannast tüdruksõbra, kellel küll kergesti märgatavad hullu tunnused puuduvad, aga kahe peale moodustavad nad kokku ühe aju ja klapivad suurepäraselt.

GOPR0849.JPG
Mõtteterad Pin Sengis

Hotelli ühisala hänglalt leiab keskeas hiinlasest skisofreeniku, kes istub seal täiesti tegevusetult  päevad läbi. Minema ei aeta teda seepärast, et tegemist on hotelli osaniku pojaga ja kuskil peab ta ju oma aega veetma. Ta eelistab üldjuhul ööbida ühes hotelli akendeta pimedas toas, kuigi Georgetowni lähedal asuvas kuurortlinnas on tal enda privaatne hiiglaslik villa otse rannas. Aga Pin Sengis ongi põnevam! Mister Skiso on sünnist saati vestelnud ühe konkreetse meile nähtamatu tegelasega. Samaaegselt on ta ise see sama tegelane ning dialoogis muudab ta vastavalt isiksusele enda hääletooni. Jututeemad on põhiliselt joomise, keppimise ja hasartmängude teemal. Vahel, kui keegi talle liiga palju tähelepanu pöörab, muutub ta närviliseks ning hakkab räuskama. Harvemini tuleb ette füüsilist agressiivsust hotellikülastajate suunas, aga juhtub ka seda. Keskmiselt korra aastas kaob ta nädalateks Penangi ümber ulpivatele kruiisilaevadele kasiinopõrgutesse.

img_5209
Mängu või päris? Pärast nädalakest Pin Sengis pole enam nii lihtne vahet teha.
GOPR0851.JPG
Taamal pomiseb Mr Skiso

Ainuke enam-vähem mõistusega inimene hotellistaffist on hindust manager Mister Joint, kellel on uskumatuid lugusid rääkida hotellikülalistest hommikust õhtuni. Näiteks üks mehike elas pool aastat hotellis kuni lõpuks staff majanduslikult mõtlema hakkas ja vaevus kliendilt esimest makset küsima. Seepeale hakkas mehike vaid ööpimeduses sisse-välja hiilima ja kuidagi õnnestus tal niimoodi elada, et teda ei tabatud mitmeid kuid. Nad kutsusid teda Mr Ninjaks. Tegemist vaid ligi paarikümne toaga hotelliga. Kui lõpuks ta üles leiti ja suhted jõudsid ultimaatumini “maksa, või lahkud”, kolis Mr Ninja maja ette tänavanurgale – linna kõige populaarsematele baaridele peaaegu ukse ette ja pani sinna püsti enda elamise, kus tolerantsete inimeste keskel muutus ta omaette vaatamisväärsuseks. Pikapeale suutis ta endale hurtsikus püsti panna köögisektsiooni, pesuala jne. Inimesed hakkasid talle raha ja toitu annetama ning nii ta eluke mõnda aega kenasti kulges. Kuni lõpuks politsei mängu tuli ja mehikese riigist välja saatis.

Mister Burning Mani näol oli tegemist täiesti tavalise Jaapani turistiga, kes hotellis mitu nädalat veetis. Probleeme polnud, prostituute ei tarbinud, omaette ei rääkinud. Ühel päeval läks ta aga linna peale. Ja sellel samal õhtul hotelli tagasi jõudes asetas ta maja ette kanistri, pistis selle põlema ja lennutas oma passi leekidesse. Ka nii võib puhkust veeta.

img_5112
Roti (üks paljudest India leibadest), karrid ja muud möksid – this is the shit!
DCIM100GOPROGOPR0856.JPG
Väike hindu pügas mõned aastad nooremaks.

Keskmiselt kahte tuba rendivad konstantselt välja prostituudid, kellel on vaja staapi, kuhu lakku täis välismaalasi vedada. Mister Jointi sõnutsi turistid tavaliselt seksini ei jõua ja jäävad pärast pükste maha kookimist magama. Siis on prostidel aega taskuid tühjendada ja neid kogu varast paljaks riisuda. Järgmine päev üles ärkavad kepivennad panevad tavaliselt häbist ja ebamugavusest ruttu jooksu “lähen korraks vetsu enne maksmist” ajal. Esmalt tasuta kepi tõttu rõõmujoovastuses ohvrid ei julge tavaliselt tagasi tulla, kui avastavad, et nendega kaasas olnud rahast ja väärisesemetest pole tegelikult alles muhvigi. Ja sellise skeemi järgi pidavat toimima peaaegu eranditult kõik üheöösuhted prostituutidega Pin Sengis. Hotellis, mis teeb mäe kõrguselt ära kõikidele teistele vaatamisväärsustele Penangil. Ja seda kõigest kümme dollarit öö eest.

img_5155
Hullumajale leiab vaheldust Malaisia väiksemast rahvuspargist, kus hea läbi džungli matkata ühest rannast teise.
img_5157
Mõnda randa armastavad karbid rohkem kui teisi. Penangi rahvuspark.

tekst: Pok

pildid: Marlee

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s